Mai on aedniku lemmik kuu. Loodus on lõplikult ärganud ja iga päevaga muutub maailm rohelisemaks, värvilisemaks ja elusamaks. Pärast pikka ja vaikselt tärkavat kevadet on nüüd käes tõeline tegutsemise aeg. Aga mai pole ainult töökuu – see on ka rõõmude, lootuste ja vaikse imetluse aeg. Töö ja ilu käivad käsikäes.
Mida mai aias meile toob?
1. Istutamine ja külvamine – unistuste rajamine
Mai on paljude taimede jaoks ideaalne aeg. Öökülmad taanduvad, päike on helde ja muld soe. Kui pole juba tehtud, saab nüüd maha panna:
- Köögiviljad: porgand, peet, redised, herned, oad, salatid, kapsad – kõik külvikindlad kultuurid saavad nüüd kasvama pandud otse peenrasse.
- Istikud: tomatid, kurgid ja suvikõrvitsad võib ette kasvatatuna istutada kasvuhoonesse või varjulisse kohta, kui ilm on juba stabiilne.
- Üheaastased lilled: saialilled, kosmosed, aedrõngaslilled, lõvilõuad – need kõik saab külvata otse peenrasse või potti.
- Püsikud ja põõsad: kui plaanis on aia kujundamist, on nüüd suurepärane aeg uute istikute istutamiseks. Nad jõuavad veel enne suve tugevalt juurduda.
2. Rohimine – vaikne vestlus maa ja mõtete vahel
Rohimine pole lihtsalt tüütus – see on meditatiivne tegevus. See on võimalus omaette olla, maad katsuda, juurtega suhelda. Võilill ja naat ei ole vaenlased, vaid märgid, et maa elab. Samas tuleb neil lasta minna – kui mitte ainult taimede heaolu, siis ka oma meelerahu nimel. Järjepidev, mõõdukas rohimine hoiab peenrad korras ja konkurentsi vabana.
3. Väetamine – toidu jagamine
Mai on kasvukuu ja kasv vajab toitu. Kompost, kanasõnnik, merevetikapreparaadid, looduslikud väetised – kõik need aitavad taimedele jõudu anda. Kõige parem väetis? Ilmselt kompost oma aiast – see on täis elu ja mälu. Samuti ei tohi unustada viljapuid ja marjapõõsaid – kevadine väetis aitab neil paremini vilja kanda.
4. Multšimine – hoolivus ja kaitse
Kui muld on rohitud ja väetatud, tasub see katta – hoidmaks niiskust, vähendamaks umbrohtu ja andmaks maale tuge. Heina, põhku, lehekomposti või muruniidet saab kasutada loodusliku multšina. See on nagu tekk taimedele – kaitseb ja soojendab, aga hingab.
5. Kärpimine ja toestamine – toeks olemine
Kui kevadel jäi veel mõni põõsas või roos kärpimata, siis nüüd on viimane aeg. Samuti vajavad tuge kasvavad ronitaimed, tomatid, kõrged lilled. Aed on nagu kogukond – vahel vajame tuge, vahel hoiame ise teisi püsti.
6. Iluaed ja mesilaste paradiis
Mai on ka aeg mõelda ilu peale. Lilled pole ainult silmarõõmuks – nad toovad aeda tolmeldajad, keda meil on väga vaja. Istuta lavendlit, pune, saialilli, monardat – kõik nad rõõmustavad nii sind kui mesilasi.
7. Vaatlemine – aeglane rõõm
Kõige olulisem aiatöö? Võib-olla lihtsalt vaatlemine. Iga päev tasub võtta hetk, istuda aia serval, juua tass teed ja lihtsalt vaadata. Kuidas kasvab hernes, kuidas avanevad nartsissid, kuidas linnud pesitsust valmistavad. Aed ei kasva ainult meie kätega – ta kasvab ise. Meie asi on kuulata, hoolida ja vahel lihtsalt imetleda.
Mai aias ei ole ainult toimetused – see on dialoog loodusega. Aed õpetab kannatlikkust, tähelepanu, hoolimist. Ja ehk kõige tähtsam – ta tuletab meelde, et ilu ei sünni kiirustades. Iga külvatud seeme, iga rohitud peenar, iga hetke jagamine liblikaga – need on meie kingitused elule. Ja elu annab tagasi, suvel ja sügisel, suure heldusega.
Kas ka sinul on tänavu plaanis midagi uut aeda tuua?