• +372 655 1001 (E-R 9-17)
  • info@gartenhaus.ee
  • Liitu GartenHaus'i uudiskirjaga ning saadame sulle personaalse 5% sooduskoodi!
  • et

Kas peenramaad on parem freesida sügisel või kevadel?

Peenramaa freesimiseks sobivad nii sügis kui ka kevad, kuid parim aeg sõltub mulla seisukorrast ja sellest, mida soovid freesimisega saavutada. Sügisene freesimine aitab raske ja tihenenud pinnase talveks ette valmistada, kevadine freesimine aga muudab mulla enne külvamist kobedaks ja ühtlaseks.

Kõige tähtsam reegel on lihtne: mulda ei tasu freesida siis, kui see on liiga märg. Märja pinnase töötlemine võib muuta mulla tihkeks ja tekitada suuri kleepuvaid mullakamakaid.

"Niisukuse määramine mullas enne freesimist"

Miks freesida peenramaad sügisel?

Sügisene freesimine sobib eriti hästi siis, kui peenramaa muld on raske, savine või suve jooksul tugevasti tihenenud. Pärast saagi koristamist saab mullafreesiga peenrasse jäänud taimeosad ja umbrohu mullaga segada ning pinna talveks kobestada.

Sügisese freesimise eelised:

  • tihenenud pinnas muutub kobedamaks;
  • taimejäänused saab mulda segada;
  • komposti või kõdusõnnikut saab ühtlasemalt pinnasesse viia;
  • talvine külm aitab suuremaid mullakamakaid murendada;
  • kevadel kulub peenramaa ettevalmistamiseks vähem aega.

Sügisel ei pea mulda tingimata väga peeneks freesima. Veidi jämedam ja ebatasasem pind talvitub hästi ning külm, lumi ja niiskus aitavad mulla struktuuri loomulikult parandada.

Freesida tasub pärast saagi koristamist, kuid enne seda, kui maa on muutunud liiga märjaks või külmunud.

„Peenramaa freesimine sügisel enne talve“

Miks freesida peenramaad kevadel?

Kevadine freesimine on vajalik eelkõige külvi- ja istutusala ettevalmistamiseks. Selle eesmärk on muuta pealmine mullakiht kobedaks, tasaseks ja piisavalt peeneks, et seemneid külvata või taimi istutada.

Kevadise freesimise eelised:

  • peenramaa saab kiiresti külviks valmis;
  • talvega tihenenud pealmine mullakiht muutub kobedaks;
  • komposti ja muud mullaparandusained saab pinnasesse segada;
  • umbrohu noored võrsed saab enne istutamist eemaldada;
  • peenarde rajamine ja tasandamine muutub lihtsamaks.

Kevadel tuleb oodata, kuni maa on piisavalt tahenenud. Liiga varane freesimine võib mulla struktuuri kahjustada.

Mulla seisukorda saab kontrollida lihtsa katsega: võta peotäis mulda ja pigista see kokku. Kui muld jääb märjaks kleepuvaks palliks, on freesimiseks veel liiga vara. Kui mullapall laguneb kerge puudutuse järel, võib tööga alustada.

„Kevadel külviks ettevalmistatud peenramaa“

Kas parim lahendus on freesida nii sügisel kui ka kevadel?

Paljudel juhtudel küll. Eriti hea tulemuse annab järgmine tööjaotus:

  1. Sügisel tehakse põhjalikum ja vajadusel sügavam freesimine. Nii kobestatakse tihenenud pinnas ning segatakse mulda kompost ja taimejäänused.
  2. Kevadel tehakse kergem pinnapealne freesimine. Sellega valmistatakse ette ühtlane ja kohev külvipind.

Igal aastal ei ole siiski vaja maad kaks korda sügavalt töödelda. Liigne ja väga sage freesimine võib rikkuda mulla loomulikku struktuuri ning tuua sügavamal olevad umbrohuseemned pinnale. Freesimise sagedus ja sügavus tuleks valida vastavalt pinnase seisukorrale.

Millal piisab ainult kevadisest freesimisest?

Ainult kevadisest freesimisest võib piisata, kui:

  • muld on juba kerge ja hästi haritud;
  • peenramaa ei ole tugevalt tihenenud;
  • sügisel ei ole vaja komposti või sõnnikut mulda segada;
  • rajad kevadel täiesti uue istutusala;
  • soovid enne külvamist kobestada ainult pinnapealset mullakihti.

Raskema savise pinnase puhul on sügisene freesimine sageli kasulikum, sest külm saab talve jooksul kobestatud mulda murendada.

Kuidas saada mullafreesiga parem tulemus?

Enne töö alustamist eemalda peenramaalt suuremad kivid, oksad, nöörid ja muud esemed, mis võivad freesiterade vahele sattuda. Väga kõrge umbrohi ja pikad taimevarred tasub enne freesimist maha niita või kokku koguda.

Hea tulemuse saamiseks:

  • ära freesi läbimärga ega külmunud maad;
  • alusta vajadusel väiksemast töösügavusest;
  • väga tihke maa töötle mitme läbimisega;
  • ära suru masinat jõuga sügavale pinnasesse;
  • tee viimane läbimine peenra soovitud suunas;
  • kontrolli enne tööd masina õli- ja kütusetaset.

Kraft&Dele KD5163 aitab valida sobiva töölaiuse

Suurema peenramaa või uue istutusala käsitsi kaevamine võib võtta palju aega ja jõudu. Bensiinimootoriga Kraft&Dele KD5163 mullafrees sobib nii olemasoleva peenramaa kobestamiseks kui ka suurema maa-ala ettevalmistamiseks.

Mullafreesi olulisemad omadused:

  • 6,5 HP mootor;
  • mootori töömaht 162 cm³;
  • reguleeritav töölaius 30, 50 või 100 cm;
  • töösügavus kuni 35 cm;
  • käsistarter;
  • kaal 55 kg.

Reguleeritav töölaius on praktiline, sest kitsamat seadistust saab kasutada peenarde ja piiratud tööruumi puhul ning 100 cm töölaius aitab suurema maa-ala kiiremini läbi töötada.

Kokkuvõte: kas freesida sügisel või kevadel?

Raske, savise või tihenenud peenramaa puhul tasub põhjalikum freesimine teha sügisel. Nii jääb külmale aega mullakamakaid murendada ja kevadine ettevalmistus on lihtsam.

Kergema ja juba haritud pinnase puhul võib piisata kevadisest freesimisest, millega valmistatakse maa vahetult enne külvamist või istutamist ette.

Kõige parema tulemuse annab sageli sügisene põhjalikum mullaharimine ja kevadine kerge pinnapealne kobestamine. Olenemata aastaajast tuleb freesida siis, kui muld on parajalt kuiv ja mureneb kergesti.

Tutvu Kraft&Dele KD5163 bensiinimullafreesiga Gartenhausi e-poes ning valmista peenramaa külviks ette kiiremini ja väiksema füüsilise pingutusega.